Pekingi koeri austati vanas Hiinas kui pooljumalaid. Lihtkodanik pidid nende ees kummardama, surmaga karistati neid, kes julgesid koera varastada. Kui imperaator suri, ohverdati ka tema koer, et see teda teises ilmas valvaks. 1860. aastal jőudis pekingi paleekoer Euroopasse briti ja prantsuse sődurite kaudu. Imperaatori kaitsjad pidid tapma need väiksed koerad, et nad ei langeks "välismaiste deemonite" kätte. Ent mőned pekingi paleekoerad pääsesid ja need viidi Inglismaa kuningannale, kes nimetas nad Lootyks (loot - ingl. röövsaak). USAsse jőudis tőug 1909. aastal.
Pikakarvaline ja armastav
Pekingi koeral on pikk sirge karvaga kasukas, mis vőib olla erinevates värvitoonides. Neil on lai pea tumedate, selgete ja pisut esileküündivate silmadega. Nägu on lame ja tumedat tooni, koon on kortsuline ning kael lühike ja jäme. Kui suu on kinni, ei tohiks keel ega hambad nähtaval olla.
Seda tőugu koerad on väga vaprad ja isegi hulljulged. Nad on tundlikud ja iseseisvad ning kiinduvad väga oma peremehesse, kuid vőőrastega on ettevaatlikud. Samuti vőivad nad olla kangekaelsed ja isepäised ning neid on mőnikord raske toita, sest keelduvad toidust, üritades seeläbi omaniku üle domineerida, vahest aga lihtsalt pole isu. Siiski on pekingi koera kerge ülekaaluliseks toita, seepärast peab tema menüü kontrolli all olema.
Pekingi paleekoer ei sobi väikese lapsega perre, kuna ta pole kuigi kannatlik vintsutustele. Ka vőib ta olla armukade. Koerad vőivad olla ka väga lärmakad ja seepärast sobivad valvekoerteks.
Tervis ja hooldamine
Pekingi koer vőib külmetuda kergesti. Ka on poegimine väga raske ja esineda vőib pőlveliigese nihestust. On ette tulnud ka ripsmete sissepoole kasvamist ja südame- ning hingamisprobleemid on tavalised.
Nende tervis püsib hea, kui saavad regulaarselt ja aktiivselt mängida. Kasuta väljas käimiseks pigem rakmeid kui kaelarihma.
Koera pikka kasukat peab harjama iga päev, eriti pöörates tähelepanu tagakehale, mis pulstub kergesti. Samuti tuleks vannitada regulaarselt. Üle tuleb vaadata ka tema karvased jalad, kuhu vőib takerduda vőőrkehasid, mis ohustavad koera.
Allikas: www.bulltoy.ee
PÄRITOLU: Hiina.
FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 9
Seltsi- ja kääbuskoerad.
Alarühm 9.8
Jaapani spanjelid ja pekingi koer.
Töökatseteta.
ÜLDMULJE :
Väike, tugeva kehaehitusega ja aukartustäratava üldmuljega koer, kellest kiirgab väärikust ja kvaliteeti.
Igasugune normaalsetes tingimustes hingamisraskustele viitav tunnus on lubamatu ning hindamisel tuleb seda rangelt karistada.
KÄITUMINE / ISELOOM :
Lõvitaoline üldmulje tähelepaneliku, intelligentse ilmega. Kartmatu, truu, võõraste suhtes distantsi hoidev, samas mitte pelglik ega agressiivne.
PEA :
Suur, mõõtmetelt laiem kui sügav.
PEAPIIRKOND :
Kolju : Lai; lauba kõrvade vahele jääv ülaosa on lai ja lame, mingil juhul mitte võlvunud; hea laiusega silmade vahelt.
Üleminek laubalt koonule : Markantne.
NÄOPIIRKOND :
Lame profiil, kusjuures nina asetseb silmade vahel nendega samal kõrgusel. Olulise tähtsusega on
ninapeegli, mokkade ja silmalaugude servade must pigmentatsioon.
Ninapeegel : Lühike ja lai, suurte, avatud sõõrmetega.
Läbiv või katkendlik äraspidise „V“ kujuga nahakurd võib kulgeda põskedelt ninaseljale. See ei tohi aga
katta silmi ega nina neid kahjustavalt. Lubamatud on ahenenud ninasõõrmed ning rasked, üle nina ulatuvad
nahavoldid ja hindamisel tuleb nende esinemist rangelt karistada.
Koon : Lai, tugevalt väljaarenenud alalõugadega.
Mokad / Hambumus : Ühtlaselt suletud mokad; mingil juhul ei tohi hambad ega keel nähtavale jääda. Suure
tähtsusega on hästi markantne alalõug.
Silmad : Suured, ümarad, tumedad, selged ja säravad. Ilma mingisuguste nähtavate silmaprobleemideta.
Kõrvad : Südame kujulised, lauba ülaosa kõrgusele kinnitunud, tihedalt pea külgedele liibuvas asendis.
Kõrvaleht ei või ulatuda allapoole koonu alumist piirjoont. Rikkalikult pika karvaga narmastatud.
KAEL :
Lühike ja jäme.
KERE :
Lühike; esijäsemete piirkonnas raskem kui tagajäsemete kohalt; märgatava taljeosaga.
Ülajoon : Tasane.
Rindkere : Lai rinnakorv hea roiete kaardumisega, mis otsekui ripuks esijalgade vahel.
SABA :
Kõrgele kinnitunud ja kantud tihedalt seljale ning veidi küljele kaarduvas asendist. Narmastatud pika karvaga.
JÄSEMED :
ESIJÄSEMED :
Jalad on lühikesed ja jämedad ning raskete luudega, mis on kämmalde ja küünarnukkide vahel veidi kaardus.
Kaldus asendis tahapoole suunatud, tasaselt liibuvad labaluud. Küünarnukid peavad tihedalt kerele liibuma.
TAGAJÄSEMED :
Tagajalad on kergemad esijalgadest, mõõdukate nurkadega ja kujuga põlveliigestega. Tugevad
kannaliigesed. Tagantvaates on tagajalad teineteise suhtes suhteliselt kitsa seisuga ja paralleelsed. Olulise tähendusega on täiesti terve funktsionaalsus.
KÄPAD :
Suured ja lamedad, mitte ümarad.
Koer toetub täielikult käppadele, mitte mingil juhul aga kämmaldele/pöidadele.
Esikäpad võivad olla pööratud veidi väljapoole, tagakäpad
peavad olema suunatud otse ette.
LIIKUMINE :
Esijalad liiguvad väärikalt, aeglaselt rulliva sammuga. See tõuliselt iseloomulik liikumisviis ei tohi asenduda sellise rulliva käiguga, mis on tingitud õlgade logedusest.
Tagajalgade liikumine on kitsas. Suurima tähtsusega on esi- ja tagajalgade liikumise täiesti terve funktsionaalsus.
KARVKATE :
KARV :
Pikk, sirge, tiheda lakaga, mis sallina ümber kaela ulatub ning üle õlgade laiub.
Jäme pealiskarv koos tiheda, hästi pehme alusvillaga.
Kõrvad, jalgade tagapooled, saba ja varbad on rikkaliku karvanarmastusega.
Koera tervislik heaolu ei tohi karvkatte pikkuse ja lopsakuse tõttu kaduma minna.
VÄRVUS :
Lubatud on kõik värvused ja värvimärgised ning kõik need on hindamisel üheväärsed, välja arvatud albiino ja
maksakarva. Mitmevärvilistel koertel peavad värvid olema ühtlaselt jagunenud.
SUURUS JA KEHAKAAL :
Ideaalkaal ei tohi olla üle 5 kg (11 naela) isastel ja üle 5,4 kg (12 naela) emastel koertel.
Isased peavad mõjuma väiksena, kuid sellest hoolimata üles tõstmisel ka raskena; raske luustik ja tüse, hea
ehitusega kere on olulised tõulised tunnused.
Tagasi
