Kuigi seni on pigem arvatud, et koeraomanikud kujutavad endale ette, et suudavad lemmiku tuju õigesti ära arvata, siis nüüd ütlevad teadlased, et omanikel on algusest peale õigus olnud, vahendab Õhtuleht.

Arvatavasti arenes inimeste ja koerte vaheline empaatia juba ajast, mil külg külje kõrval elama hakkasime. Seega on 100 000 aasta jooksul oskus üha paranenud.


Teadlaste korraldatud uuring näitas, et inimesed suudavad tuvastada, kuidas koer end tunneb ning kas ta on õnnelik, õnnetu, vihane/tige, hirmul, üllatunud või tunneb end süüdi.

Ajakirjas Behavioural Processes avaldatud uurimuses kirjutab psühholoog Tina Bloom, et pole kahtlustki, et inimesed suudavad lugeda teiste inimeste näoilmeid, kuid nüüd on selge, et tunneme ära ka vähemalt ühe koera emotsiooni.

Uuringu aluseks olid politseikoer Malist tehtud fotod. Koera pildistati, kui talle anti maiust, teda hirmutati küünetangidega, ärgitati vargale kraesse kargama jms. Seejärel näidati fotosid 50 vabatahtlikule.

70 protsenti inimestest tuvastas tigeduse, 45 protsenti hirmu ja 37 protsenti kurbuse. Kõige raskem oli inimestel tuvastada üllatust ja vastikustunnet.

Negatiivseid emotsioone tuvastasid paremini need vabatahtlikud, kellel oli koertega vähem kogemusi. Psühholoog Bloomi sõnul võib see tuleneda sellest, et loomaomanikud on end veennud, et nende lemmik on sõbralik, mistõttu seostavad nad tigedust pigem mängulustiga.

Bloom soovib nüüd edasi uurida, kas jagame ehk sarnast empaatiavõimet kõigi imetajatega.


Tagasi

Kommenteerida saavad ainult registreerinud kasutajad.