Minu koer ei hammusta
Seda võib küllalt sageli kuulda koeraomanikult, kes jalutab oma koeraga ilma rihmata. Iga koer võib hammustada! Ja iga koer on kunagi hammustanud esimest korda! Igal koeral on teatud piirid, mida ta talub, ja kust alates ta otsustab end kaitsta.
Koerapoolne rünnak võib olla tingitud nii agressiivsusest kui hirmust ning teatud asjaoludel on sellise käitumise risk suurem. Osadel koertel on kindlasti kõrgem tolerants tingituna pärilikkusest ja omaniku poolsest sotsialiseerimisest ja õigest koolitusest. Väga sageli koer võib hammustada last lihtsalt mänguhoos.
On olemas ohutud ja ohtlikud tõud
Ei ole olemas 100% ohutut tõugu. Väga sageli arvatakse, et osa tõuge on väga sõbralikud ja nad ei hammusta kunagi. Ja vastupidi osade tõugude suhtes on eelarvamused. Näiteks õigesti kasvatatud ja sotsialiseeritud kaukaasia lambakoer võib olla lapsele ohtum kui kasvatamata ja halbades oludes elav kuldne retviiver.
Ainult seetõttu, et koer on armas ja sõbraliku olemisega, ei tähenda, et ta on ohutu. Ainult seetõttu, et koer on suur ja karmi käitumisega, ei tähenda, et ta on ohtlik. Lapsega on kasulik käia koeranäitustel, näidata erinevaid tõuge ja õpetada lapsele koeraga käitumist.
Minu koer on nii väike, ta ei ole veel ohtlik
Sellel teemal oli juba juttu eelmise väite juures. Hea oleks, aga siiski rõhutada, et eriti sageli väikeste kora tõugude omanikud on veidi hoolimatud ja arvavad, et nii väike koer ei saa viga teha. Võib-olla tõesti ta ei ole ka kunagi kedagi enne hammustanud. Kuid kahjuks see ei tähenda, et halbade asjaolude kokkusattumisel koer võib seda ikkagi teha.
Meie naabrite koer on nii sõbralik, et temale võib läheneda igal ajal
Tavaliselt on koerad väga territoriaalsed, osadel tõugudel on eriti tugevalt välja arenenud territooriumi kaitseinstinktid. See on tore, kui naabri koer on sõbralik, kuid koer võib käituda hoopis teistmoodi, kui ta on õues üksinda. Oma peremehe juuresolekul ja nähes, et peremees on rahulik ja käitub sõbralikult on ka koer sageli samasugune. Üksinda olles, aga võib koer otsustada, et temale lähenedes ohustate tema kodu ja ta võib tõenäoliselt isegi hammustada.
Lastele peab kindlasti õpetama, et ka tuttavale ja sõbralikule naabrikoerale ei tohi läheneda, kui peremeest ei ole juures.
Kindlasti ei tohiks ka naljatamisi kuidagi ärritada aia sees või ketis olevat koera, koera visata lumepalli või kiviga. Ärritunud koer võib otsustada üle aia hüpata ja rünnata, või teeb seda kunagi teinekord temale sobivas olukorras. Kindlasti ei tohi minna läbi aia koera silitama.
Ma võin läheneda oma koerale igal ajal
See peaks kindlasti niimoodi olema, kui koer on õigesti kasvatatud ja koolitatud. Peremees võib vajadusel läheneda söövale koerale, võtta talt suust näiteks ka toidupala, kui see on mingil põhjusel vajalik. Loomulikult peab koer lubama peremehel teha kõik vajalikud protseduurid (küünte-lõikamine, kammimine, hammaste kontroll jne). Kuid koer ei pruugi sama salliv olla laste suhtes. Siin peab igas konkreetses olukorras otsustama ja koos reeglid kokku leppima, mida laps võib koeraga teha ja mida mitte. Mõni koer võib stoilise rahuga taluda, kui väikelaps astub saba peale või isegi sikutab sabast. Teine koer ei pruugi seda taluda. Väikelastel võib lubada koeraga suhelda ainult täiskasvanu juuresolekul.
Koertele meeldib kui neid kallistada ja silitada pea pealt
Koerale ei tohi läheneda kunagi selja tagant, tee seda kas eestpoolt või küljelt. Ei ole hea võõrale koerale otsa vaadata, kuid peab jälgima koera käitumist ja kehakeelt. Mõnedele koertele ei meeldi, kui neile otsa vaadatakse või lähenetakse kiiresti ja sirutatakse käsi ning püütakse pea pealt paitada. Kõigepealt siruta aeglase liigutuse koera suunas rusikas käsi ja luba tal nuusutada, siis võid paitada lõua alt ja pea küljelt.
Mitte kunagi ei tohiks minna paitama ega läheneda võõrale koerale ilma omaniku loata.
Marge Grauberg “Lapse turvalisuse aabits: ohud looduses”, Jõhvi, 2009
Tagasi
