Küsimus:
Tere
Lugesin, et koer võiks jalutades kõndida inimese kõrval ja olen seda ka hakanud harjutama ehk ei lase koera pikalt ette kõndima. Antud harjutamine on tekitanud mõnes küsimused:
Koeral on vajadus nuuskida ehk kas koer võib siis ise ennast vabastada kõrval kõndimisest, kui tekib vajadus midagi nuusutada või märgistada ehk kui range peab jalutades koeraga olema hetkel ma luban seda ja pärast kui koer omad tegemised lõpetab ütlen kõrval ja kõnnime edasi.
Samas koerale meeldib nuusutada erinevaid lõhnu ja kas see kui lasen koeral pikemalt nuuskida on koerale võimu andmine, kui ootan koera järgi või siiski on see lubatav kui vahepeal peremees laseb koeral mõnda posti pikemalt nuusutada.
Olen märganud, et eriti huvitava lõhna peale viskub ta lamama ja roomab lõhnale nn järgi ja ei kuuletu "Siia" peale, kas siis on õigem minna koea juurde ja ta kaelarihmast ära tõst, sest rihma tirimisse vist ka ei tohiks laskuda? Samas oleme koerale juurde läinud ja maiusega meelitanud koera lõhna juuest ära ning pole maiust talle andnud kohe vaid peale väikest tegevust näiteks "Istu", "Lama" jne ja alles siis maiuse andnud, sest lõhna juures ju ei saa maiust anda, kuna koer ei käitunud õigesti.
Teine mida koer armastab teha on see kui teda midagi väga huvitab istub ta maha ja ei liigu paigast. Algul proovisin nn jõuga, kuid nüüd olen tal lasknud natuke istuda ja oma uudishimu rahuldada ning käsklusega "Siia" lõpuks enda juurde kutsudes maiust andnud. Samas koheselt istudes ta ei reageeri mu käskudele kohe kuidagi. Mis oleks õigem, sest tegemist suure koeraga ja ei tahaks halbu harjumusi valesti lahendada?
Tänades,
Marju
Vastus:
Tere,
Koer võib ja peabki saama ka iseseisvalt otsustada, nii jalutuskäigul kui kodus olles, see on lausa hädavajalik selleks, et loom õpiks ISE õigeid järeldusi tegema ja seoseid looma. Kõige lihtsam on seda teha kasutades käsklust nt. Jaluta, väga efektiivsed on ka kehakeele antud käsklused (koer õpib neid kiiremini lugema ning ka meie tahtmatult antud käsklus võib olla kehakeele järgi luba jalutamiseks, nt. Kui käsuall liikumine ja kannatlikkus ei ole arendatud järk järgult enesekontrolliks vaid baseerub vaid käsul). Põhimõte endiselt “Kes otsustab?”. Kui koer näitab huvi kõrval käies mõne koha vastu ja te saate koheselt tähelepanu enda peale siis võite ta rõõmuga lubada seda kohta ka nuuskima. Kui ta sel hetkel ei kuuletu, on tegemist selge koostöö puudumisega- sellisel juhul looduses karjas saaki kätte ei saada ja ohu eest põgeneda õigel ajal ei õnnestu, sest üks otsustab ise. Toidu kontroll on siinkohal kindlasti abiks.
Toiduga eemale meelitades tuleks siiski see koheselt eemaldumise peale anda nt. Käsklus “siia” näitate toitu, kui koer liigub teiega kaasa, premeerite “siia” käsu täitmise eest. Järgnevad korrad reageerib koer kiiremini käsule sest loodab maiust. Õigesti kinnistades ja toitu mitte äraostmisena kasutades on see väga hea meetod. Kui Teil on reaktsioonidega mure siis on kindlasti iga treener Teile abiks ka eratunnis reaktsioonide ülevaatamisel ja juhendamisel.
Koera paigalt tirimine ehk jõukatsumine ei ole kindlasti abiks. Ka selle mure korral on heaks abiks eratrenn, kus reaktsioone on hea demonstreerida. Põhimõte on, et koer ei otsusta millal ta midagi teeb kui Teie seda ei võimalda. Suure koera saab kohalt ebamugavust tekitades nügida (mõnes keskkonnas ka talle peale end nö visata ja nii paigast liikuma sundida nt. kasutad enne käsklust “liigu”, ja lähed talle selga elama, nii kui liigub kiidad (maius ei ole vajalik). Mõne katse järel enamus koeri hakkab juba käskluse või läheneva antud kehakeele peale end paigast viima. Teine juurdekäiv käitumismaneer on mitte tähelepanu andmine, st kui koer istub Te ei jää seisma, ei vaata ta poole ja liigute kindlameelselt edasi. Reeglina jälgivad enamus koeri sel juhul kehakeelt ning tulevad rihma hoidjaga kaasa.
Parimate soovidega,
Kärt Pingas
Koerakuulaja
Tagasi
