Koer on inimese kõrval elanud tuhandeid aastaid ning need kaks liiki on mõjutanud teineteise arengut. Koerad jälgivad omanike kehakeelt väga tähelepanelikult, näitas ajakirjas PLoS ONE ilmunud uurimus.
Seni on koerte ajutegevust uuritud ainult nii, et loomad on uuringu ajaks uinutatud või tehtud rahustav süst.
USA Emory ülikooli neuroteadlane Gregory Berns sai mõtte uurida uinutamata koerte ajutegevust, kui kuulis, et möödunud aasta mais Osama bin Ladeni tabanud sõjaväeüksusse kuulus ka treenitud koer.
Kui koeri saab õpetada helikopterist välja hüppama, saab neid kindlasti harjutada ka aju-uuringutega.
Berns ja tema kaastöölised treenisid kaht noort looma- kaheaastast krants Calliet ja kolmeaastast borderkollit McKenziet. Koerad õppisid ronima tomograafi ja seal liikumatult püsima.
Neid harjutati kõrvaklappe kandma, et aparaadi müra neid ei häiriks. Samuti õppisid koerad pead õigesti hoidma, et ajukuvamisel saadud pildid oleks võimalikult teravad.
Nii õnnestus uurimismeeskonnal esmakordselt saada ärkvel olevate koerte ajuaktiivsuse pildid funktsionaalse magnetresonantkuvamise abil. Sama tehnikaga uuritakse inimeste ajutööd.
Katse käigus treenisid uurijad koeri käesignaalidele vastama. Üks signaal tähendas, et koer saab maiustuse ning teine andis märku, et loom jääb preemiast ilma.
Maiustusele viitavat käeviibet nähes aktiveerus koertel sabatuuma nimeline ajuosa, mis on ka inimesel seotud tasustamisega.
Bernsi sõnul jälgivad koerad inimeste saadetud signaale väga tähelepanelikult ning neil on suur mõju penide aju tasustusmehhanismidele.
Uurija kinnitas, et katses osalenud loomad osalesid neis rõõmsalt ning üritasid mõnikord isegi ilma käsuta tomograafi ronida.
Edaspidi soovivad Emory uurijad aru saada, mis koerte ajus inimestega suhtlemise ajal toimub – kas nad saavad aru, kui omanik on õnnelik või kurb ning kui palju koerad keelest aru saavad.
Tagasi
