Küsimus
Tere Kärt,
Minul mure karja liidriga...ehk siis et vale liider on:).
"Koerakuulaja" on läbi loetud ja igasugu muud kirjandust ka, aga ikka ei "võta vedu".
Seepärast siis paar küsimust. Selgituseks niipalju, et kutsa on 5,5 kuune kääbusshnautser. Elav ja armas.
KÜSIMUSED:
1) Amichen bonding soovitab seda enne koerale toidu andmist, tema taldriku(st) (juurest) söömist. Aga millal ma ise peaksin sööma?:)
Ehk siis et töölt tulles tahaks ikka ise ka süüa, aga kas ma peaksin enne kogu oma toidu ära sööma ja siis koera toitmise juurde asuma? Kui ma praegu teen mõlemile söögi valmis, siis teen zhestiga söömise läbi ja siis hakkan ka ise sööma, jõuab koer ilmselgelt enne mind söönuks ja talle jääb ju ikka mulje, et mina olen see viimane sööja?
Muide, kui hommikuti (või vahel ka päeval) annan süüa nii, et ainult talle, aga ikka koos selle zhestiga, siis ta ikkagi sööki ei puutu või nokib sealt ainult mõne parema tüki välja.
2) Üksindusärevus!
Ükskõik kas jätan koera üksi 10 sekundiks või pooleks tunniks, terve selle aja käib ulgumine-värisemine-haukumine. Juba 3 nädalat oleme proovinud seda ignoreerimist, kusjuures ignoreerinud olen nii 5 minutit kui 30.minutit, aga vahet pole - kõik jätkub samamoodi.
Rohkem kui pool tundi pole koer üksi olnud, sest rohkem lihtsalt ei ole võimalik naabreid traumeerida...nii käibki kutsa igal pool kaasas, tööl ka;). Kas peaks ikkagi kusagil üritama seda üksindusaega pikemaks venitada või kuidas?
Koer on olnud alles 2,5 kuud ja alguses oli kõik suurepärane, kuid nüüd hakkab ikka närv tasapisi mustaks minema. Ei, ei ole seda VEEL välja näidanud...:)
Rihmast tirimisest parem ei räägigi...natuke ikka väljas peame käima, sest tuppa poiss enam üldjuhul ei tee.
Ette tänades: Oliver P.
Tere Oliver,
Vastuseks Teie küsimustele:
1. Keegi ei kirjuta juhile ette millal ta süüa võib ja kui kaua, selle otsustab juht alati ise. Sööge kui isu on:)
Hundikarjas söövad ka keskmiselt kuni 6 kuused kutsikad tihti samal ajal kui juhid, lubajaks ja algatajaks on siiski antud juhul juht ise.
Koera (eriti kutsikat) ei pea piinama süües ise terve toidukorra ära kui ta ei ole eelnevalt mitmeid tunde süüa saanud.
Zestist piisab, et koerale enda staatust kinnistada ka siis kui ise jätkate peale teda söömist. Reeglina me söögizesti kutsikatel ei tee üle ühe korra päevas (pidev staatuse pealesurumine ja meeldetuletud tõstavad stressitaset ja ei lase koeral rahuneda).
Zestina ei pea kohe kindlasti sööma koera kausist ega tema toitu, see peab toimuma lihtsalt vahetult (10 sekundi jooksul) enne kui toidu ette annate.
Söögiga seonduv signaal: teiepoolne zest (kus te ka reaalselt ühe palakese sööte, mitte ei näitle), söök maha, kui ei söö ja söögi juurest eemaldub võtta koheselt kauss eest ära ning andke järgmisel söögikorral (ka siis kui koer oma viga taibanuna sööki nuruma tuleb).
Kui koer on oma tavalise söögikoha juures ootamas, pange kauss vabalt valitud uude kohta maha, et ta peaks selle saamiseks liikuma, vastasel juhul on tema ootamisega algatanud toidu andmise (andnud teile märku ning sellega ka otsustanud- ehk siis koer võib meile näidata kui ta süüa soovib aga mitte seda meile peale suruda, meie otsustame kus ja millal ta süüa saab- positiivse käitumise ehk koostöö peale).
2. Üksinduärevust ei tuimestata ignoreerimisega, selleks tuleb kasutada zest-lahkumist alustades hetkelisest uksetaha minekust ning pikendades seda vastavalt reaktsioonile. Zest peaks algama sama traditsiooniga nagu tavaline lahkumine (riietus, võtmed vms.).
Ignoreerimine kasvatab antud juhul ärevust ega rahusta koera maha. Ignoreerimist kasutame siis kui on vaja meie juuresolekul reaktsiooni lahkumisele ja/või kojutulekule tuimestada ehk esile tuua rahunenud käitumist.
Kõigile kutsikaomanikele soovitan esmajoones mitte asju üle pingutada ning mõista, et tegemist on areneva ning kiiresti õppiva olendiga kes on alles beebi.. talle on vaja tuge ning positiivseid kinnitusi tema õige käitumise peale kõige rohkem. Ilma nendeta ei suuda kutsikas õppida rahunema ega oma ka eriti aega, et õigeis seoseid luua (kuna reegleid ja signaale on liiga palju korraga).
Nautige aega oma kutsikaga ning kindlasti mängige temaga vähemalt 3x rohkem kui ta teiste koertega mängida saab, nii saate endale edaspidi teile, mitte teistele koertele orienteeritud ja usaldava parima sõbra.
Parimate soovidega,
Kärt Pingas
Koerakuulaja
"Koerakuulaja" on läbi loetud ja igasugu muud kirjandust ka, aga ikka ei "võta vedu".
Seepärast siis paar küsimust. Selgituseks niipalju, et kutsa on 5,5 kuune kääbusshnautser. Elav ja armas.
KÜSIMUSED:
1) Amichen bonding soovitab seda enne koerale toidu andmist, tema taldriku(st) (juurest) söömist. Aga millal ma ise peaksin sööma?:)
Ehk siis et töölt tulles tahaks ikka ise ka süüa, aga kas ma peaksin enne kogu oma toidu ära sööma ja siis koera toitmise juurde asuma? Kui ma praegu teen mõlemile söögi valmis, siis teen zhestiga söömise läbi ja siis hakkan ka ise sööma, jõuab koer ilmselgelt enne mind söönuks ja talle jääb ju ikka mulje, et mina olen see viimane sööja?
Muide, kui hommikuti (või vahel ka päeval) annan süüa nii, et ainult talle, aga ikka koos selle zhestiga, siis ta ikkagi sööki ei puutu või nokib sealt ainult mõne parema tüki välja.
2) Üksindusärevus!
Ükskõik kas jätan koera üksi 10 sekundiks või pooleks tunniks, terve selle aja käib ulgumine-värisemine-haukumine. Juba 3 nädalat oleme proovinud seda ignoreerimist, kusjuures ignoreerinud olen nii 5 minutit kui 30.minutit, aga vahet pole - kõik jätkub samamoodi.
Rohkem kui pool tundi pole koer üksi olnud, sest rohkem lihtsalt ei ole võimalik naabreid traumeerida...nii käibki kutsa igal pool kaasas, tööl ka;). Kas peaks ikkagi kusagil üritama seda üksindusaega pikemaks venitada või kuidas?
Koer on olnud alles 2,5 kuud ja alguses oli kõik suurepärane, kuid nüüd hakkab ikka närv tasapisi mustaks minema. Ei, ei ole seda VEEL välja näidanud...:)
Rihmast tirimisest parem ei räägigi...natuke ikka väljas peame käima, sest tuppa poiss enam üldjuhul ei tee.
Ette tänades: Oliver P.
Vastus:
Tere Oliver,
Vastuseks Teie küsimustele:
1. Keegi ei kirjuta juhile ette millal ta süüa võib ja kui kaua, selle otsustab juht alati ise. Sööge kui isu on:)
Hundikarjas söövad ka keskmiselt kuni 6 kuused kutsikad tihti samal ajal kui juhid, lubajaks ja algatajaks on siiski antud juhul juht ise.
Koera (eriti kutsikat) ei pea piinama süües ise terve toidukorra ära kui ta ei ole eelnevalt mitmeid tunde süüa saanud.
Zestist piisab, et koerale enda staatust kinnistada ka siis kui ise jätkate peale teda söömist. Reeglina me söögizesti kutsikatel ei tee üle ühe korra päevas (pidev staatuse pealesurumine ja meeldetuletud tõstavad stressitaset ja ei lase koeral rahuneda).
Zestina ei pea kohe kindlasti sööma koera kausist ega tema toitu, see peab toimuma lihtsalt vahetult (10 sekundi jooksul) enne kui toidu ette annate.
Söögiga seonduv signaal: teiepoolne zest (kus te ka reaalselt ühe palakese sööte, mitte ei näitle), söök maha, kui ei söö ja söögi juurest eemaldub võtta koheselt kauss eest ära ning andke järgmisel söögikorral (ka siis kui koer oma viga taibanuna sööki nuruma tuleb).
Kui koer on oma tavalise söögikoha juures ootamas, pange kauss vabalt valitud uude kohta maha, et ta peaks selle saamiseks liikuma, vastasel juhul on tema ootamisega algatanud toidu andmise (andnud teile märku ning sellega ka otsustanud- ehk siis koer võib meile näidata kui ta süüa soovib aga mitte seda meile peale suruda, meie otsustame kus ja millal ta süüa saab- positiivse käitumise ehk koostöö peale).
2. Üksinduärevust ei tuimestata ignoreerimisega, selleks tuleb kasutada zest-lahkumist alustades hetkelisest uksetaha minekust ning pikendades seda vastavalt reaktsioonile. Zest peaks algama sama traditsiooniga nagu tavaline lahkumine (riietus, võtmed vms.).
Ignoreerimine kasvatab antud juhul ärevust ega rahusta koera maha. Ignoreerimist kasutame siis kui on vaja meie juuresolekul reaktsiooni lahkumisele ja/või kojutulekule tuimestada ehk esile tuua rahunenud käitumist.
Kõigile kutsikaomanikele soovitan esmajoones mitte asju üle pingutada ning mõista, et tegemist on areneva ning kiiresti õppiva olendiga kes on alles beebi.. talle on vaja tuge ning positiivseid kinnitusi tema õige käitumise peale kõige rohkem. Ilma nendeta ei suuda kutsikas õppida rahunema ega oma ka eriti aega, et õigeis seoseid luua (kuna reegleid ja signaale on liiga palju korraga).
Nautige aega oma kutsikaga ning kindlasti mängige temaga vähemalt 3x rohkem kui ta teiste koertega mängida saab, nii saate endale edaspidi teile, mitte teistele koertele orienteeritud ja usaldava parima sõbra.
Parimate soovidega,
Kärt Pingas
Koerakuulaja
Märksõnad:
Tagasi
