Billy on aretatud kesk- ja lääneprantsusmaal, kus teda kasutatakse eelkōige väikeulukite jahikoerana. Tegu on mitmesaja aasta vanuse tőuga. Hellitavalt kutsutakse seda tōugu koeri suurteks bassetiteks. Aretajaks loetakse Monsieur Gaston HUBLOT du Rivault, kes elas Chateau de Billy külas, kust ka tōug omale nime sai. Esiisaks on King's valge koer ja sveitsi hagijas. Jahti peavad nad karjas (pakkides) ning annavad jälje üles vōmisel sellest häälekalt jahimeestele märku. Billy tōug oli II maailmasōja lōpuks väljasuremisohus. Tol hetkel oli vaid 10 Billyt elus. Väljaspool Prantsusmaad on ta praegugi vähelevinud.
Billy on iseloomult elav ja vitaalne, sőbralik, tööhimuline. Ta on intelligentne ja kergesti koolitatav. Lastega ja teiste koertega saab ta hästi läbi, kuid vōib tekkida konflikte samasooliste koertega. ōhukese naha pärast ei talu külma ning tuuletōbust. Vajab palju ninatööd ja liikumist. Ei sobi korterikoeraks. Haukumine meenutab verekoera ulumist.
Billy on suurt kasvu, turjakőrgusega 58-70 cm. , kaal 24-34 kg. Karvkate on lühike ja tihe, vastu nahka liibuv ning hea läikega, värvuselt valge, kreemivärvi vői sidrunivärvi märkidega.
Eluiga 12-13 aastat.
Tõustandard:
PÄRITOLUMAA: Prantsusmaa.
KEHTIVA ORIGINAALSTANDARDI AVALDAMISE KUUPÄEV: 28.12.1973.
KASUTUS: Hagijas.
FCI KLASSIFIKATSIOON: Rühm 6: Hagijad, verejäljekoerad ja sugulastõud Alarühm 1.1: Suurekasvulised hagijad. Töökatsetega.
ÜLDMULJE: Hea kehaehitusega hagijas, tugev, samas kerge. Esijäsemed on jõulisemad kui tagajäsemed. PEA: Üsna peen, sale ja keskmise pikkusega.
KOLJUPIIRKOND: Kolju: Otsmik on pisut kumer, mitte väga lai. Kuklakühm on märgatav. Üleminek laubalt koonule: Hästi väljendunud.
NÄOPIIRKOND: Ninapeegel: Hästi arenenud, must või punakaspruun. Koon: Üsna kandiline. Koonuselg on üsna lai. Alguses sirge, otsa pool pisut kumer, mõõduka pikkusega. Huuled: Pisut või üldse mitte mokkade moodi. Ülahuul katab alumist, ei ole lihav ega rippuv. Suunurgad on sageli nähtavad.
Silmad: Valvsa ilmega, väga avatud ning värvilt tumedad. Silmaääred on mustad või pruunid. Kõrvad: Keskmise suurusega, prantsuse hagija kohta suhteliselt kõrge asetusega. Üsna lamedad, alumises osas kergelt sissepoole pööratud.
KAEL: Keskmise pikkusega, üsna ümar ja suhteliselt tugev. Lubatud on väike kaelavolt.
KERE: Selg: Üsna lai, tugev, kergelt kumer. Nimme: Lai, pisut kumer. Laudjas: Kaldega. Rind: Väga sügav ja üsna kitsas. Roided: Lamedad. Küljed: Piisavalt pikad, kergelt tõusva joonega. SABA: Pikk, tugev, mõnikord kerge ehiskarvaga.
JÄSEMED
ESIJÄSEMED: Tugevad, vertikaalse asetusega. Lamedate luudega. Õlad: Üsna pikad ning asetsevad rinnakorvi lähedal.
TAGAJÄSEMED: Reied: Mõõdukalt lihaselised. Kannaliigesed: Pisut kaldus, laiad ja tugevad. Käpad: Hästi arenenud, üsna ümarad. Tihedalt asetsevad varbad.
KÕNNAK/LIIKUMINE: Kerge galopp.
NAHK: Valge, mõnikord tumepruunide või peaaegu mustade täppidega, pehme ja õhuke.
KARVKATE KARV: Lühike, katsudes karm. Vahel pisut kare. VÄRVUS: Puhas valge või piimakohvi värv, valge heleoranžide või sidrunkollaste laikude või mantliga.
SUURUS: Isased: 60-70 cm. Emased: 58-62 cm. VEAD: Kõiki kõrvalekaldeid eeltoodud nõuetest tuleb lugeda vigadeks ning nende tõsiduse aste sõltub otseselt konkreetse kõrvalekalde ulatusest ning selle mõjust koera tervist ja heaolu silmas pidades.
DISKVALIFITSEERIVAD VEAD: • Agressiivsus ja liigne argus. • Liiga lühike, liiga pikk või liiga kitsas koonuselg. • Selgelt märgatav ülehambumus, mis on diskvalifitseeriv viga. Väike ülehambumus (1/2 cm) ei tingi diskvalifitseerimist. • Must või punane karv. Füüsilisi ja käitumuslikke kõrvalekaldeid näitavad koerad diskvalifitseeritakse. NB! Isastel peab olema kaks nähtavalt arenenud ja täielikult munandikotti laskunud munandit.
Tagasi
