Gascogne´i sinine basset ehk Basset Bleu de Gascogne on nagu teisedki "gaskoonlased" pärit Prantsusmaalt. Esimest korda mainiti teda selle nimega 1893 aastal.
Teda kasutatakse jahikoerana, ta töötab peamiselt karjana, aga ka üksi. Ta on suurepärane jänese ja teiste väikeulukite ajaja.
Gascogne´i sinine basset on iseloomult rőőmsameelne, heatujuline, hell ja sőbralik. Oma perekonda on ta kiindunud, saab suurepäraselt läbi nii laste kui ka teiste koertega. Ta on tööhimuline ja liikuv, sobib aktiivsele inimesele, vajab palju ninatööd.
Gascogne´i sinine basset on turjakőrgusega 34-38 cm, karvkate on lühike, värvuselt teiste "gaskoonlastega" sarnane, st must, valge, siniste märkidega.
PÄRITOLUMAA: Prantsusmaa.
KEHTIVA ORIGINAALSTANDARDI AVALDAMISE KUUPÄEV: 24.01.1996.
KASUTUS: Kasutatakse jahil ning mõnikord ka võiduajamistel, nii üksikult kui karjas. Kõige enam meeldib talle jahtida küülikuid ja jäneseid.
FCI KLASSIFIKATSIOON: Rühm 6: Hagijad. Alarühm 1.3: Väikesekasvulised hagijad. Töökatsetega.
LÜHIÜLEVAADE TÕU AJALOOST: Tõu uuestisünd leidis aset lääne poolt pärit jahimeeste algatusel 19. sajandi lõpus. Sellest ajast peale on seda tõugu edasi aretatud silmas pidades nii vajalikku morfoloogilist arengut kui ka soovi säilitada „lõunast (Midi)“ pärit koera omadusi.
ÜLDMULJE: Tüüpiline basset nagu ka tõug, millest ta pärineb. Üsna tugeva kehaehitusega, ent mitte liiga raskepärane.
TÄHTSAD PROPORTSIOONID: • Turja kõrgus / kere pikkus: umbes 5/8. • Rinna sügavus / turja kõrgus: 2/3.
KÄITUMINE/ISELOOM: Väga hea haistmismeelega. Aktiivne, kiire ja elav. Jahil väga pühendunud. Tal on ilus hääletämber. Sobib hästi karjas töötamiseks. Kiinduv ning rõõmsameelne koer, kellele meeldib liikuda.
PEA KOLJUPIIRKOND: Kolju: Eestvaates kergelt kumer ning mitte liiga lai. Kuklakühm on hästi väljendunud. Ülaltvaates on kolju tagaosa teravakaarelise kujuga. Otsmik on täidetud. Üleminek laubalt koonule: Nõrgalt väljendunud.
NÄOPIIRKOND: Ninapeegel: Suur ja must. Ninasõõrmed on hästi avatud. Koon: Koljuga võrdse pikkusega, tugev. Koonuselg kergelt kaarduv. Mokad: Üsna rippuvad, katavad alumist lõuga andes koonu eesosale üsna kandilise kuju. Suunurgad on hästi väljendunud, ent mitte lõdvad. Lõuad/hambad: Käärhambumus. Lõikehambad asetsevad alalõuas risti. Põsed: Lihaselised, nahal võib olla üks või kaks volti.
Silmad: Ovaalse kujuga, sügava asetusega. Pruunid. Rahuliku ning pisut kurvameelse ilmega. Kõrvad: „Sinisele koerale“ iseloomulikud. Õhukesed, sissepoole keerdus, terava otsaga. Peavad ulatuma ninaotsani või sellest kaugemale. Kõrv on kinnituskoha juurest kitsas ning kõrvad asetsevad silmajoonest allpool.
KAEL: Üsna pikk, kergelt kaarduv. Kaelavoldid on arenenud, ent ilma liialdusteta.
KERE: Selg: Pikk, hästi toetatud. Nimme: Lühike, hästi seotud, mõnikord kaarduv. Laudjas: Väikese kaldega. Rindkere: Mahukas, pikkusesse hästi arenenud. Ulatub küünarnukini. Rinnak on eest üsna esiletungiv ning ulatub hästi taha. Üsna hästi kaardunud roided. Küljed: Üsna sügavad. SABA: Sabatüvi on tugev. Saba kantakse saablikujuliselt. Saba otsas peavad olema mõned pikemad ja karmimad ning pisut eemalehoidvad karvad (nagu viljapea). Rahulikus olekus peab sabaots puudutama maad.
JÄSEMED
ESIJÄSEMED: Üldmulje: Esijalad on tugevad, väikse kuni keskmise nurgistusega (poolkõverad). Õlad: Lihaselised, mitte raskepärased. Kaldega. Küünarnukid: Hästi kere lähedal.
TAGAJÄSEMED: Üldmulje: Tagantvaates on istmikunukk, jala keskosa, kand, pöid ning käpp ühel vertikaalsel joonel. Reied: Pikad ja lihaselised. Kannaliigesed: Suured, pisut paindes ja üsna madala asetusega. Pöiad: Lühikesed ja tugevad.
KÄPAD: Pikaksvenitatud ovaali kujuga. Varbad on peenikesed ning lähestikku asetsevad. Küüned ja padjandid on mustad.
KÕNNAK/LIIKUMINE: Ühtlane ja üsna kerge. NAHK: Mitte väga õhuke. Pehme. Must või tihedalt kaetud mustade laikudega. Mitte kunagi üleni valge. Limaskestad (karvadeta alad) on mustad.
KARVKATE KARV: Lühike, keskmise paksusega ja tihe. VÄRVUS: Üleni laiguline (must ja valge), hallikassinise varjundiga. Märgistega või ilma, suuremate või väiksemate mustade laikudega. Mõlemal pool pead on tavaliselt kõrvu kattev must laik, mis ümbritseb ka silmi ning lõpeb põskede juures. Laikude vahel pea peal on valge vahemik, mille keskel on sageli tõule iseloomulik väike must ovaalne täpp. Kulmukaarte kohal on kaks rohkem või vähem erkpruuni märki, mis jätavad mulje nagu koeral oleks neli silma („quatreoeillé“). Pruuni värvi võib esineda ka põskedel, mokkadel, kõrvade sisekülgedel, jäsemetel ning saba all. SUURUS: Turja kõrgus: Isased ja emased: 34-38 cm.
VEAD: Kõiki kõrvalekaldeid eeltoodud nõuetest tuleb lugeda vigadeks ning nende tõsiduse hindamisel tuleb arvestada konkreetse kõrvalekalde ulatust ning võimalikku mõju koera tervisele ja heaolule.
PEA: • Liiga lai ja lame kolju. • Ümmargused silmad, kerakujulised silmad. • Liiga kõrge asetusega, liiga laiad, paksud või ümarad kõrvad. KAEL: • Lühike kael. KERE: • Pikk ja nõrk ülajoon, nõrk luustik. • Sisse tõmmatud rinnakuluu jätk. • Lamedad roided. SABA: • Kõrvale kalduv saba. ESIJÄSEMED: • Sirged õlad. • Küünarnukist väljapoole pöördunud jäsemed. • Kõverad, läbivajunud randmed. • Harali varvastega käpad. TAGAJÄSEMED: • Tagantvaates kooskandsus või tünnikujulised kannad. KARV: • Lühike (sile) ja peene struktuuriga. VÄRVUS: • Liiga kahvatu pruun toon. KÄITUMINE: • Arglik käitumine.
DISKVALIFITSEERIVAD VEAD: • Kartlikkus või agressiivsus. • Tõsised anatoomilised väärarengud. • Nähtavad diskvalifitseerivad vead. • Mittevastavus tõu tüübile. • Üle- või alahambumus. • Heledad silmad. • Liiga pikk kere. • Roiete deformatsioon, rinnakuluu jätku puudumine. • Esijalgade keskmisest suurem nurgistus. • Kõrvalekalded standardis kehtestatud karvkatte värvustest. Füüsiliste ja käitumuslike kõrvalekalletega koerad diskvalifitseeritakse. NB! Isastel koertel peab olema kaks nähtavalt normaalselt arenenud ja täielikult munandikotti laskunud munandit.
Tagasi
