Tirooli hagijas (brakk – die Bracke) põlvneb sarnaselt kõikide brakitõugudega keldi hagijatest ja esindab oma hea okaskarvaga puhtaimat ulukijahiks kasutatavat põhilist koeratüüpi.
Keiser Maximilian I kasutas juba umbes 1500 seda puhtatõulist tirooli brakki jahiks ja nimetas oma jahipäevikutes, et ta on nende seast välja valinud ka oma juhtkoerad. 1860 paiku alustati Tiroolis üksikute liinide puhasaretusega; 1896 koostati standard ja 1908 tunnustati seda ametlikult.
Mitmetest algselt Tiroolis leidunud hagija(braki-)tüüpidest on püsima jäänud vaid ainult punane ja must punasega värvitüüp.
Aastas 1994 võeti standardist välja tirooli madalajalgne hagijas (die Tiroler Niederbracke).
Teda kasutatakse peamiselt rebasejahil ja ta ajab higijälge nagu verekoergi.
Tirooli hagijas on sőbralik, intelligentne, töökas. Ustav ja truu oma perekonnale, ka laste ja teiste koertega saab hästi läbi. Ta on väga sotsiaalne, armastab ninatööd ja liikumist. Tugeva närvikavaga, kirglik, tundliku ninaga jahikoer, kes on otsingul iseseisev ja jälitamisel järjekindel, hästi arenenud kõlava jäljekilkega, innukas jälitusel ja hea orientatsiooniga.
Tirooli hagijas on keskmist kasvu, turjakőrgus on 42-50 cm, kaal keskmiselt 20 kg. Karvkate on aluskarvaga, tihe ja lühike, ilmastikukindel, värvuselt hagijavärvides (tri-color), black and tan vői fawn.
Tõustandard
PÄRITOLU: Austria
KASUTUS: Tirooli hagijas (die Tiroler Bracke) on ideaalne tarbekoer nii metsa- kui mägiküttidele. Ta töötab häälega hagijana (soolotöö) jäneste ja rebaste jahil ning verejäljekoerana kõikide ulukiliikide otsimisel.
FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 6
Hagijad, verejäljekoerad ja sugulastõud.
Alarühm 6.1.2
Hagijad; Keskmised hagijad.
Töökatsetega (ajukatse ja verejäljekatse).
ÜLDMULJE :
Keskmisekasvuline. Keskmise võimsusega luustikuga, tugev, lihaseline, sooniline, sujuvate pikkade piirjoontega, jämedakoeline, terve. Pikliku ristküliku formaat, kõrgusest mõnevõrra pikem.
KÄITUMINE / ISELOOM :
Tugeva närvikavaga, kirglik, tundliku ninaga jahikoer, kes on otsingul iseseisev ja jälitamisel järjekindel, hästi arenenud kõlava jäljekilkega, innukas jälitusel ja hea orientatsiooniga.
PEA :
PEAPIIRKOND :
Kolju : Lai, kuiv, veidi kumerdunud. Üleminek laubalt koonule : Märgatav.
NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel : Must, mitte püstiselt tömbilõikeline.
Koon : Mõõduka sügavusega, sirge.
Mokad : Lühikesed ja tihedalt liibuvad.
Lõuad / Hambad : Tugev, täiskomplektne hammastik kääritaolise hambumusega. Soovitav on täishammastik 42
hambaga; lubada võib kokku kuni kahe PM1 või PM2 (1. ja 2. eespurihammas) hamba puudumist; M3 (3. purihambad) võivad jääda tähelepanuta.
Silmad : Silmamuna on suur, mitte sügaval asetsev, silmalaugude ava on ümar, iiris on tumepruun, kolmanda
lau serv on pigmenteerunud, laud liibuvad tihedalt silmale.
Kõrvad : Laiad, kõrge asetusega, ümardunud servaga, mõõdukalt ette tõmmates ulatuvad kuni ülemise kihvani.
KAEL :
Mõõdukalt kaardunud, mitte madala ega kõrge asetusega, kuiv, ilma kaelalotita.
KERE :
Piklik keha.
Turi : Markantne, moodustab ülajoone kõrgeima punkti.
Selg : Sirge, vastupidav ja mõõduka laiusega.
Laudjas : Mõõdukalt laskuv, mitte järsk, lai ja pikk.
Rindkere : Hästi sügav, mõõduka laiusega, hästi kaarduv eesrind.
Alajoon ja kõht : Mõnevõrra ülestõmmatud, keskmise sügavusega tühimikud.
SABA :
Kõrge asetusega, pikk, ulatub vähemalt kuni kannanukkideni, erutuse korral võib tõusta kõrgele,
lubatud on saablikujuline kaardumine; soovitav on tihe sabaharjas.
JÄSEMED
ESIJÄSEMED :
Jalad on sirged.
Õlad : Kaldus asetusega, heade lihastega.
Õlavarred : Hästi nurgitunud.
TAGAJÄSEMED :
Üldmulje : Tagajäsemete liigesed on hästi nurgitunud.
Reied : Laiad ja väga hea lihastikuga.
KÄPAD :
Tugevad, tihedalt kokkusurutud, hästi kumerdunud varvaste ja tugevate käpapadjanditega.
LIIKUMINE :
Pika ulatusega, hästi kiire, kestvalt vastupidav.
KARVKATE
KARV : Tihe okaskarv koos aluskarvaga, pigem jäme kui peene struktuuriga. Kõht on karvaga kaetud, kintsudel
püksid. Saba on tiheda harjasena hästi karvane.
VÄRVUS : Punane või must punasega (võib esineda ka kolmevärvilisena).
Punane tüüp : Punane, hirvepunane või punakaskollane. Liiga hele kollane on ebasoovitav.
Must punasega tüüp : Must mantel või sadul punaste, enamasti mitte liiga järsupiiriliste piirdemärgistega
jalgadel, rinnal, kõhul ja peas. Lubatud on kõrbetoonilised märgised silmade kohal (topeltsilmad).
Valged värvimärgised : (kehtib mõlema värvusetüübi kohta). Kaelatriip, laik rinna ees ja rinna all, käppadel, jalgadel. Valge värvi puudumist ei hinnata veaks.
SUURUS :
42 – 50 cm.
Turjakõrgus : Isased 44 – 50 cm,
Emased 42 – 48 cm.
Tirooli hagijas on keskmist kasvu, turjakőrgus on 42-50 cm, kaal keskmiselt 20 kg. Karvkate on aluskarvaga, tihe ja lühike, ilmastikukindel, värvuselt hagijavärvides (tri-color), black and tan vői fawn.
Tõustandard
PÄRITOLU: Austria
KASUTUS: Tirooli hagijas (die Tiroler Bracke) on ideaalne tarbekoer nii metsa- kui mägiküttidele. Ta töötab häälega hagijana (soolotöö) jäneste ja rebaste jahil ning verejäljekoerana kõikide ulukiliikide otsimisel.
FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 6
Hagijad, verejäljekoerad ja sugulastõud.
Alarühm 6.1.2
Hagijad; Keskmised hagijad.
Töökatsetega (ajukatse ja verejäljekatse).
ÜLDMULJE :
Keskmisekasvuline. Keskmise võimsusega luustikuga, tugev, lihaseline, sooniline, sujuvate pikkade piirjoontega, jämedakoeline, terve. Pikliku ristküliku formaat, kõrgusest mõnevõrra pikem.
KÄITUMINE / ISELOOM :
Tugeva närvikavaga, kirglik, tundliku ninaga jahikoer, kes on otsingul iseseisev ja jälitamisel järjekindel, hästi arenenud kõlava jäljekilkega, innukas jälitusel ja hea orientatsiooniga.
PEA :
PEAPIIRKOND :
Kolju : Lai, kuiv, veidi kumerdunud. Üleminek laubalt koonule : Märgatav.
NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel : Must, mitte püstiselt tömbilõikeline.
Koon : Mõõduka sügavusega, sirge.
Mokad : Lühikesed ja tihedalt liibuvad.
Lõuad / Hambad : Tugev, täiskomplektne hammastik kääritaolise hambumusega. Soovitav on täishammastik 42
hambaga; lubada võib kokku kuni kahe PM1 või PM2 (1. ja 2. eespurihammas) hamba puudumist; M3 (3. purihambad) võivad jääda tähelepanuta.
Silmad : Silmamuna on suur, mitte sügaval asetsev, silmalaugude ava on ümar, iiris on tumepruun, kolmanda
lau serv on pigmenteerunud, laud liibuvad tihedalt silmale.
Kõrvad : Laiad, kõrge asetusega, ümardunud servaga, mõõdukalt ette tõmmates ulatuvad kuni ülemise kihvani.
KAEL :
Mõõdukalt kaardunud, mitte madala ega kõrge asetusega, kuiv, ilma kaelalotita.
KERE :
Piklik keha.
Turi : Markantne, moodustab ülajoone kõrgeima punkti.
Selg : Sirge, vastupidav ja mõõduka laiusega.
Laudjas : Mõõdukalt laskuv, mitte järsk, lai ja pikk.
Rindkere : Hästi sügav, mõõduka laiusega, hästi kaarduv eesrind.
Alajoon ja kõht : Mõnevõrra ülestõmmatud, keskmise sügavusega tühimikud.
SABA :
Kõrge asetusega, pikk, ulatub vähemalt kuni kannanukkideni, erutuse korral võib tõusta kõrgele,
lubatud on saablikujuline kaardumine; soovitav on tihe sabaharjas.
JÄSEMED
ESIJÄSEMED :
Jalad on sirged.
Õlad : Kaldus asetusega, heade lihastega.
Õlavarred : Hästi nurgitunud.
TAGAJÄSEMED :
Üldmulje : Tagajäsemete liigesed on hästi nurgitunud.
Reied : Laiad ja väga hea lihastikuga.
KÄPAD :
Tugevad, tihedalt kokkusurutud, hästi kumerdunud varvaste ja tugevate käpapadjanditega.
LIIKUMINE :
Pika ulatusega, hästi kiire, kestvalt vastupidav.
KARVKATE
KARV : Tihe okaskarv koos aluskarvaga, pigem jäme kui peene struktuuriga. Kõht on karvaga kaetud, kintsudel
püksid. Saba on tiheda harjasena hästi karvane.
VÄRVUS : Punane või must punasega (võib esineda ka kolmevärvilisena).
Punane tüüp : Punane, hirvepunane või punakaskollane. Liiga hele kollane on ebasoovitav.
Must punasega tüüp : Must mantel või sadul punaste, enamasti mitte liiga järsupiiriliste piirdemärgistega
jalgadel, rinnal, kõhul ja peas. Lubatud on kõrbetoonilised märgised silmade kohal (topeltsilmad).
Valged värvimärgised : (kehtib mõlema värvusetüübi kohta). Kaelatriip, laik rinna ees ja rinna all, käppadel, jalgadel. Valge värvi puudumist ei hinnata veaks.
SUURUS :
42 – 50 cm.
Turjakõrgus : Isased 44 – 50 cm,
Emased 42 – 48 cm.
Märksõnad:
Tagasi
