Küsimus:
Tere,
Pöördun Teie poole pikaajalisema murega, millega pidevalt tegelen, kuid mõtted on otsa saamas, mida edasi teha ja proovin, ehk on abi, kui mitmed arstid loevad ning äkki kellelgi on kogemusi sellise juhtumiga.
Koera andmed: koer elab Harjumaal, on 5a ja viis kuud. Hetkel 40,9 kg. Segatõugu dobermann ja rotveiler vms. Varem olnud haigustest eelmisel aastal kennelköha ja saime nädalaga korda. Samuti on tal esikäpast rindkere poole kasvaja, kuskil 1-1.5 cm pikkune, kuid sellest oleme lasknud proovi võtta ja oli healoomuline.
Umbes poolteist kuud tagasi hakkas koer hingeldama, kurgus kõrises ja ilma ise vaeva nägemata (ilma refleksideta) väljutama vahtu (vahtu kuskil peotäis ja paar korda ööpäevas ning pigem pärast puhkamist või puhkeajal). Vaht tuleb välja väga kergelt ning tundub nagu see oleks tal kurgus või hingamisteedes. Nagu inimene väljutab röga. Ta ei tee kõhulihastega tööd, selleks, et vahtu väljutada. Vahuga ei tulnud välja söök, vaid ainult vaht koos läbipaistva vedelikuga.
Algselt arvasin, et tegemist kuumade ilmadega, et sellest kiirenenud ja pinnapealsem hingamine ning ehk vaht tuli sellest, et käime ujumas ja jõi musta vett.
Läksime arsti juurde küüsi lõikama ning igaks juhuks küsisin, kas see on nomraalne hingamine. Arst soovitas jälgida ning see jätkus. Panin arsti juurde aja kinni. Kraadisin koera ja koeral palaviku ei olnud, samuti koer oli ise aktiivne ja rõõmus, sõi ja jõi normaalselt.
Esmalt sai koer nädalaks kennelköha vastu leebema antibiootikumide ravi. Olukord jäi samaks, ravi ei toiminud, kõik jätkus samamoodi.
Läksime uuesti vastuvõtule ja arst ütles, et koera hingamine kindlasti ei ole normaalne ning ninasõõrmed ei tohiks nii kaasa liikuda. Seejärel sai koer nädalaks kopsupõletiku ja hingamisteede vastu tugevamad antibiootikumid, nö paratsetamooli ja süstid (pole väga kindel, mis mille vastu oli)(rohud olid veidike mürgised). Koerale tehti röntgen südamest ja kopsudest ning piltide järgi näis olevat kõik korras.
Ravi ajal läks koeral hullemaks. Vahu väljutamine oli esimestel ravi päevadel väga tihe, kuid endiselt ei olnud vahuga seotud söök, vaid see tuli koeral nagu ülevalt ja väga kergelt välja. Paari päeva pärast läks paremaks ja hakkasin andma talle ka lisaks krõbinatele (mis on tema tavapärane igapäeva söök) konserv lihatoitu, sest kartsin, et ta võib nõrgaks jääda. Koeral läks stabiilsemaks tagasi, kuid kõik jätkus samamoodi. Samuti hakkas umbes kilo nädalas kaalust langema.
Läksime uuesti vastuvõtule. Andsime kilpnäärme analüüsi ja koer sai nädalaks hormoonravi väga väikesed kogused peale.
Seejärel läksime järgmisel päeval uuesti vastuvõtule, kus vaatas kõrile spetsialiseerunud arst ta üle. Tehti kõrist pilt ning arst arvas, et ei ole midagi sellisele koerale ebanormaalselt. Võib olla on söögitoru natuke lai, kuid seda väga vähe ja arvestades koera tausta, siis võib kõik normaalne olla. Samuti kõrikasvaja jaoks oleks kõri liiga sümmeetriline.
Kaalus ta kuskil suve alguses 47, hetkel 40.9 kg . Suvega tõusis ka aktiivsus kuna kolisime ja tal on võimalus olla kogu aeg ketist lahti (varem oli ketis, kui meid kodus ei olnud). samuti olen temaga suvekuudel ümberringi väga palju jalutanud, millest tõuseb treenitus ja võib kaal olla natuke langenud, seega väga täpset algset kaalu ei tea.
koer on olnud ketikoer ning kui ta on näinud kassi/koera või möödujaid siis on ta jooksnud nende poole ja loomulikult mingi hetk enam joosta ei saanud, sest kett peatas. Kuid nüüd mai algusest on ta olnud lahtine koer. Pole tähele pannud või esinenud mingeid märke, et kaelarihm oleks teda vigastanud või häirinud.
Saime kilpnäärme tulemused ning näitajad olid koera kohta natuke madalad. Koer sai kilpnäärme tegevust soodustavad tabletid ning samuti jätkub hormoonravi.
Koerale ravi ei mõjunud, endiselt jätkus kõik samamoodi, kus ta paar korda ööpäevas väljutas valget vahtu, kuid vahel ka koos söögiga. Samuti ei ole ta nii aktiivne enam ja silmadest jookseb vett või tuleb aeg ajalt pisaraid.
Läksime uuesti vastuvõtule, sest koer oli väga loid ning ei reageerinud mulle. Talle pandi tilgutid, samuti roosat vedelikku , mis oli vist maotegevust soodustav ja valuvaigistit 1mg. Õhtul oli tal enesetunne väga hea, hingamine endiselt raske ja ebanormaalne. Võeti vereproov ja tehti kogu komplekt verest ja näitajad olid korras. Palavikku endiselt ei olnud.
Tõstsime sööginõud kõrgemale, et toit liiguks paremini edasi ja annan talle lisaks krõbinatele konservtoitu, et ta kaalust ei kaotaks. Sööb hea meelega, aga mõnikord pärast söömist on näha, et tal hakkab halb,Ta nagu ei taha välja oksendada ja on rahutu, mõnikord oksendab ja mõnikord läheb üle.
Käisin neljapäeval koeraga arsti vastuvõtul ja tehti uuesti röntgen rindkerest ning arst ütles, et kops on kuidagi tihkem, kuid siiski normaalne. Palavikku endiselt ei ole.
Algselt kui ravi alustasime oli koer vähemalt kogu aeg aktiivne ning sõi ja jõi korralikult, palaviku ei ole tal kordagi olnud, tundus kogu aeg, et ta tunneb end hästi ja vahu väljutamine ei sega teda või ei ole häiriv (ei tunne valusid jne). Nüüdseks näen, et koer on väsinud. Väsinud kindlasti sellest ravist, lisaks kuumus. Kui eelnevad nädalad oli koer vähemalt ise aktiivsem ja väga elav, siis nüüd ta ikkagi on silmnähtavalt rohkem rahulikum ja ei oska kirjeldada aga näost ära. Ta joob vett ikkagi, samuti sööb, kuid vähem.
Hetkeseis siis selline, et viimasel nädalal on ta väga vähe väljutanud vahtu, kuid sülje nired on suu nurkades ja nagu köhib ikkagi, hingates vahepeal tugevamalt välja ning nagu tahaks midagi välja köhida. Hingamine ei ole endiselt normaalne ja ninasõõrmed liiguvad hingamisega samuti. Neljapäeval oli näha, et tal oli pärast sööki halb olla ( sellele eelnev nädal oli stabiilne), ta siblis ringi ja tundis ennast ebamugavalt, samuti ei olnud aktiivne ja hoidis omaette, lõpuks väljutas vahtu koos krõbinatega. Reede hommikul ei olnud ta nii lõbus ja aktiivne kui eelnevatel päevadel, kuid neid tõuse ja mõõnu on varemgi olnud. Tal on vahepeal parem ja vahepeal halvem.
Koera hääl on täielikult muutunud, ta haugub väga madalal toonil ja kui näiteks koju tulen siis ta varem kilkas rõõmust, kuid nüüd on see hääl pea olematu ja täiesti teistsugune. Koera hingamise ajal on käega rindkere juures tunda, et seest kõik krõbiseb.
Koera väljaheide on olnud tavaliselt korras, nüüd viimasel nädalal, kui olen konservtoitu andnud juurde on tal tulnud gaasid ja väljaheide on mõnikord pehmem/vedelam.
Avastasin ka sellel nädalal, et ta rindkere naha all on väike mumm, kuskil ka sendimeetrine. Ei oska kindlalt öelda, kas see oli varem või mitte, aga pigem arvan, et ei ole varem olnud, sest see on hästi tuntav ja ei ole seda varem tundnud.
Hetkel ühtegi ravi peal ei ole, annan veel viimaseid päevi hormoonravi tablette väga väikestes kogustes ( pool tabletti, homme juba veerand), et ära võõrutada nendest, sest tundub, et nendest pole kasu.
Lugupidamisega,
Maris
Vastus:
Tere!
Tänan pika ja põhjaliku haigusloo eest. Esmalt soovitaksin Teil koeraga pöörduda gastroenteroloogi dr. Ingrid Hangu poole.
Kirjast lähtuvalt kahtlustaksin esmalt probleemi seedesüsteemis nt. söögitorulaiendit. Suhu tagasitulnud toitu või vahtu võib loom ka endale hingamisteedesse tõmmata ja seetõttu võib tekkida sekundaarselt kopsupõletik.
Söögitorust või maost tagasivalgunud lima/vaht/toit on happeline ja ärritav ning võib ka lisaks põhustada põletiku protsessi söögitorus, neelus. Näiteks sellest võib olla koera hääl muutunud.
Dr. Angela Tiivel
Tagasi
